Ülesanne 4.nädalal

Valida kaks tugitehnoloogia toodet (samast kategooriast - eriklaviatuurid, punktkirjatehnika vms) ja võrrelda neid omavahel.

Olles veidike lähemalt tutvunud tugitehnoloogia erinevate toodetega, otsustasin valida võrreldavateks kõnesüntesaatori ja punktkirjamonitori. Kui meie näeme, mis meil arvuti ekraanil toimub, siis erivajadustega inimestel on vaja abivahendeid. Nägemispuudega inimeste jaoks on välja töötatud selle jaoks punktkirjamonitor ja kõnesüntesaator.

Kõnesüntesaator

Kõnesüntesaatori kohta kasutatakse mitmeid termineid: häälesüntesaator, teksti kõneks konvertija, tekst-kõnesüntesaator. Kõige täpsem oleks kasutada just viimast terminit, kuid vähekasutatavuse ja pikkuse tõttu eelistatakse sõna kõnesüntesaator (Räpp, 2003).

Kõnesüntesaator on tarkvara, mis muudab etteantud teksti kõneks Tihti kasutatakse seda koos ekraanilugejaga (Kikkas, 2009).
Nägemispuudega inimestel on võimalik kõnesüntesaatori abil lugeda näiteks ajalehti. Siin on väljatoodud need lehed, mis oma juurdepääsu ei piira. Et kõik ikka toimiks nii nagu vaja, tuleb siiski enne teatud programm alla laadida. Täpsem info nii kõnesüntesaatori tööst ja ka programmist endast asub Eesti Keele Instituudi kodulehel.

Punktkirjamonitor ehk Braille' monitor  

 Braille' monitor (punktkirjalaud, punktkirjamonitor, punktkirjarida) on eriseade info jooksvaks väljastamiseks Braille' kirjana. Enamasti väljastatakse krraga  üks tekstirida (40 märki). Punktkirjamonitor koosneb lugemisrobast ja juhtklahvidest.

Punktkirjarea korral moodustatakse tähed punktikestest, mis tõusevad vastavalt vajadusele seadmest üles või lähevad seadmesse peitu. Valdavalt kasutatakse punktkirjaridades 8‑punktilist arvutipunktkirja. Suuremate punktkirjaridade puhul on tähtede näitamiseks mõeldud piirkonna ees lisapiirkond, mida kasutatakse teksti fondi, suuruse, värvi jms edasi andmiseks. Juhtklahve kasutatakse punktkirjareal näidatava info skrollimiseks või arvutile käskude andmiseks. Mõnedele neist seadmetest on lisatud ka punktkirjas teksti sisestamise võimalus - see võimaldab teksti sisestada ja lugeda ilma käsi seadmelt viimata. (Räpp, 2003).

Võrreldes kõnesüntesaatoriga on punktkirja rea kasutamine tunduvalt kulukam ja keerulisem, kuid see pakub võrreldamatult paremaid võimalusi teksti paigutusest ülevaate saamiseks ning lisaks tänu väga paindlikule lugemiskiiruse muutmise võimalusele on punktkirjaribalt tihti kergem kontrollida täpset teksti õigekirja. Nii on punktkirjareal tuntavad eelised näiteks trükki mineva teksti toimetamisel. Tihti on parem lugeda punktkirjarea abil ka programmi koodi või rohkesti arve või erisümboleid sisaldavat teksti. Häid tulemusi annab punktkirjaväljundi ja hääleväljundi koos kasutamine. Näiteks võib kasutada kõnesüntesaatorit info kiireks ja punktkirja info vigadeta hankimiseks.

Pimeda inimese infotelefonis töötamise puhul, kus samaaegselt tuleb suhelda nii inimese ja arvutiga ja mitte teha infoedastamisel vigu, võib olla vajalik kõnesünteesi ja punktkirjarea samaaegne kasutamine.

Asendamatu on aga punktkirjarida täiesti pimekurdi arvutikasutaja jaoks (Räpp, 2003).

 

Allikad:

• K.Kikkas, 2009. Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/Tugitehnoloogia. http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tugitehnoloogia (03.10.2010)
• Eesti keele tekst-kõne süntees. http://www.eki.ee/keeletehnoloogia/projektid/syntees/tks.html (03.10.2010)
• A.Räpp, 2003. Ülevaade pimedate ja nõrgalt nägijate abivahenditest arvutiga töötamisel. http://www.ppy.ee/abiks/probleemist/ (03.10.2010)