Friday, October 22, 2010

Kokkuvõte kursusest - enesehinnang

Kui endal on huvi kodulehe tegemise ja blogi pidamise ning selle iganädalase täitmise vastu, siis on see kursus täiesti meeltmööda. Mulle oli see kursus raske, mitte küll ülejõu käiv, kuid siiski võttis aega, et asjad õigeks ajaks korralikult tehtud saaks. Esimene kord pidin tegema täietsi oma kodulehe, mis mul siiski õnnestus ja samuti oli mul esimene kord pidada oma blogi.
Mida ma õppisin (ära)?
Sain kinnitust, et oma kodulehe tegemine on raske, kuid sain teada, et kodulehe koostamine erivajadustega inimestele on veel keerulisem. Ei teanud enne midagi validaatorist ega muudest olulistest erinõuetest, et kodulehte saaksid kasutada eranditult KÕIK inimesed. Üleüldse sain rohkem infot selle kohta, kuidas kasutavad internetti ja arvutit erinevate puuetega inimesed (eelkõige milliseid abivahendeid kasutades). 
Miks oli see õppimine hea või vajalik mulle?
Kuna õpin eripedagoogikat, siis kõik info mis selle alaga seostub, on teretulnud, isegi kui ma seda teada saanut kasutama ei hakka (eelkõige mõtlen siin all veel ühe kodulehe koostamist nii erivajadustega inimestele kui erivajaduseta inimestele). 
Mis aitas mul õppida?
Eelkõige aitas mul õppida mu enda suutlikkus ennast sundida iganädalasi koduseid töid teha ja lisamaterjali otsida. Samuti olid kindlasti abiks nii õppejõu kui ka kaasüliõpilaste märkused, juhised, suunamised, abi. 

Ülesanne: Internetisuhtlus

Kuuenda nädala ülesandeks on kirjeldada üht virtuaalkogukonda ja sealseid inimsuhteid.
Kuna Orkut, Facebook, MSN ja Skype on kõige populaarsemad suhtlusportaalid üldse ja neist on palju räägitud, siis otsustasin kirjeldada hoopis midagi muud. Leidsin sellise huvitava suhtluskeskkonna nagu www.feim.ee. Sellest suhtlusportaalis ma midagi kuulnud pole ja seetõttu oleks ka endal huvitav midagi uut teada saada - see on ka põhjus, miks Feimi valisin. Kuna pole seda ise kunagi kasutanud, siis tegin omale sinna ajutise konto, et uurida lähemalt sealset "elu".
Lugedes tudengite 2009.aastal tehtud kirjeldusi/analüüse, leidsin hea variandi, kuidas enda oma teha. Aluseks võtsin Irina tehtud töö tema blogist, mis kannab nime Ülesanne 6. Orkut.
www.feim.ee kirjeldus:

Identiteet - feimi keskkonnas saab iga uus liituja vaida omale kasutajanime, mis ei tohi kattuda juba olemasolevaga. Oma identiteeti muuta/kujundad/kirjeldada on võimalik oma profiili lehel, kus on võimalik alutsada oma nime sisestamisega ja lõpetada lemmikloomadega. Kui vaadata selaseid kasutajaid, siis oma pärisnime siiski ei avalikustata - pannakse kas hüüdnimi, nime esimene täht vm. Küll aga lisatakse pildid, millest üks on atraktiivsem kui teine (mitte ainult naissoost kasutajate puhul).
Kohalolek - et teised kasutajad teaksid, kas ma olen sees (online) või suhtluskeskkonnast väljas (offline), siis on nime ette pandud väike täpp. Punane täpp näitab staatust väljas ja roheline staatust sees. Feim.ee otsingust selgus, et osade nimede ees oli ka hall täpp, millest mõndade kasutajate kontod olid aktiivsed, osad aga blokeeritud. Seetõttu jäigi segaseks, et mida see hall täpp siis ikkagi on.
Suhted - Feimis saab endale sõpru lisada nagu ka facebookis ja rates. Samuti saab endale lisada nö valjavalitu ehk siis kellegi vastassugupoolest, kes märgitakse ära kasutaja ankeedil kõige all.
Vestlused - feimis on kahte liiki vestluseid: on täiesti tavaline e-posti võimalus, mille sisu näevad vaid kirja saatja ja kirja saaja ning on foorum, kus postitusi näevad kõik foorumi kasutajad.
Rühmad - rühmad on feimis väljendatud sõnaga "klubid". 22.okt 2010 seisuga on seal 11 klubi, millel igal ühel on oma teema ning feimi kasutajad saavad end sinna liikmeks lisada. Kõige populaarsem teema 423 liikmega on EESTLASED (klubi nimi ongi kirjutatud kasutades läbivat suurt tähte)
Reputatioon - reputatsioon selles suhtlusportaalis on väga oluline nagu ka nimest välja võib lugeda. Kasutajad koguvad seal "feimi" ehk siis "kuulsust". Lisatakse täiesti tundmatuid inimesi, kelle feim on suur, et sellega suurendada ka enda feimi. Ehk siis, oluline pole mitte tutvumine ja tuttavate inimeste olek sõbralistis, vaid see, kui palju "feimi" sul on.
Jagamine - Feimi keskkonnas jagatakse peamiselt vaid oma pilte ning samuti on ruumi jäetud lisainfosse, kuhu saab kirjutada kõike. Ehk seal saab jagada oma mõtteid ja arusaamu, samuti nagu ka foorumis. Lisaks on olemas selline koht nagu "naljanurk", kus teistega saab jagada erinevaid nalju.

Kokkuvõtteks: Feim on tegelikult täiesti tavaline suhtluskeskkond. Seal kirjeldatakse ennast, suheldakse e-post või foorumite kaudu, jagatakse oma pilte ja saadakse uusi tutvumisi. Mis aga eristab Feimi teistest suhtlusportaalidest on just see nö "feimi kogumine". Ma küll aru ei saanud, et miks on oluline oma feim ja oma feimi suurendamine lisades täiesti võõraid inimest oma sõbraks, kuid arvan, et ju see on lihtsalt nii välja kujunenud ja see ongi selle portaali keskne idee.


Analüüsi tegemiseks kasutatud allikad:
* Feim. http://www.feim.ee/. (22.10.2010)
* Gorbunova, I. (2009). Ülesanne 6. Orkut. http://irinaep.blogspot.com/ . (22.10.2010)

Tuesday, October 12, 2010

Ligipääsetav internet. Ülesanne

Analüüsida ühe kaasõpilase veebilehte ja kirjutada 0,5-1 lk analüüs (eeskätt ligipääsetavuse vaatenurgast).

Analüüsitavaks valisin Raili Vanaveski kodulehe. Tema valitud teema autismist on huvitav ja aktuaalne ning pilt kodulehel meeldis mulle ka. Lugesin Raili blogist, et kodulehe tegemine tekitas temas alguses paanikat ja ülesanne tundus ülimalt keeruline, sai Raili sellega siiski hakkama.

Veebilehe koostajatele on loodud teatud standardid, mida nad peavad täitma. Kui need standardid jäävad täitmata, siis kannatajad on just erivajadustega inimesed. Lihtsaimaks viisiks oma kodulehe standartsust kontrollida on kasutada validaatoreid. Autoriteetseim on W3C enda validaator (Kikkas, 2009).

Kui autismiteemalist kodulehte seal kontrollisin, siis validaator näitas mulle 4 viga esimesel lehel, 10 viga+7 hoiatust teisel lehel ning 9 viga+7 hoiatust kolmandal lehel.  Vigadeks on ikka needsamad nurgad, jutumärgid ja suur P täht nagu meil enamusel oli, millest kuidagi lahti ei saanud. 

Vaadates seda tulemust, siis erivajadustega inimestel tekib raskusi selle veebilehe vaatamisel/lugemisel. 

K.Kikkas on oma 2009 aasta koostatud materjalis välja toonud ka puuetega inimeste erinõuded.
Näiteks: 
- Mõistlik lehestruktuur (päis, keha jne paigas) - olemas!
- Kontrastne värvigamma - tumesinine tekst helesinisel taustal, teksti on näha hästi, aga ei tea kui hästi näeb seda vaegnägija?
- Graafilise materjali kirjeldus - <img src="autism.jpg" />; pilt täitsa olemas, aga kirjeldust ma ei leidnud
- Arusaadav viidete tekst - täitsa arusaadav mis link kuhu viib (nt. info autismi kohta, järgmine leht..)
Üldmulje oli kokkuvõttes siiski hea - inforikas koduleht ja igal lehel olemas pilt nagu nõutud.



Allikad: 


Sunday, October 3, 2010

Ülesanne 4.nädalal

Valida kaks tugitehnoloogia toodet (samast kategooriast - eriklaviatuurid, punktkirjatehnika vms) ja võrrelda neid omavahel.

Olles veidike lähemalt tutvunud tugitehnoloogia erinevate toodetega, otsustasin valida võrreldavateks kõnesüntesaatori ja punktkirjamonitori. Kui meie näeme, mis meil arvuti ekraanil toimub, siis erivajadustega inimestel on vaja abivahendeid. Nägemispuudega inimeste jaoks on välja töötatud selle jaoks punktkirjamonitor ja kõnesüntesaator.

Kõnesüntesaator
Kõnesüntesaatori kohta kasutatakse mitmeid termineid: häälesüntesaator, teksti kõneks konvertija, tekst-kõnesüntesaator. Kõige täpsem oleks kasutada just viimast terminit, kuid vähekasutatavuse ja pikkuse tõttu eelistatakse sõna kõnesüntesaator (Räpp, 2003).
Kõnesüntesaator on tarkvara, mis muudab etteantud teksti kõneks Tihti kasutatakse seda koos ekraanilugejaga (Kikkas, 2009).
Nägemispuudega inimestel on võimalik kõnesüntesaatori abil lugeda näiteks ajalehti. Siin on väljatoodud need lehed, mis oma juurdepääsu ei piira. Et kõik ikka toimiks nii nagu vaja, tuleb siiski enne teatud programm alla laadida. Täpsem info nii kõnesüntesaatori tööst ja ka programmist endast asub Eesti Keele Instituudi kodulehel.

Punktkirjamonitor ehk Braille' monitor  

 Braille' monitor (punktkirjalaud, punktkirjamonitor, punktkirjarida) on eriseade info jooksvaks väljastamiseks Braille' kirjana. Enamasti väljastatakse krraga  üks tekstirida (40 märki). Punktkirjamonitor koosneb lugemisrobast ja juhtklahvidest.
Punktkirjarea korral moodustatakse tähed punktikestest, mis tõusevad vastavalt vajadusele seadmest üles või lähevad seadmesse peitu. Valdavalt kasutatakse punktkirjaridades 8punktilist arvutipunktkirja. Suuremate punktkirjaridade puhul on tähtede näitamiseks mõeldud piirkonna ees lisapiirkond, mida kasutatakse teksti fondi, suuruse, värvi jms edasi andmiseks. Juhtklahve kasutatakse punktkirjareal näidatava info skrollimiseks või arvutile käskude andmiseks. Mõnedele neist seadmetest on lisatud ka punktkirjas teksti sisestamise võimalus - see võimaldab teksti sisestada ja lugeda ilma käsi seadmelt viimata. (Räpp, 2003).

Võrreldes kõnesüntesaatoriga on punktkirja rea kasutamine tunduvalt kulukam ja keerulisem, kuid see pakub võrreldamatult paremaid võimalusi teksti paigutusest ülevaate saamiseks ning lisaks tänu väga paindlikule lugemiskiiruse muutmise võimalusele on punktkirjaribalt tihti kergem kontrollida täpset teksti õigekirja. Nii on punktkirjareal tuntavad eelised näiteks trükki mineva teksti toimetamisel. Tihti on parem lugeda punktkirjarea abil ka programmi koodi või rohkesti arve või erisümboleid sisaldavat teksti. Häid tulemusi annab punktkirjaväljundi ja hääleväljundi koos kasutamine. Näiteks võib kasutada kõnesüntesaatorit info kiireks ja punktkirja info vigadeta hankimiseks.
Pimeda inimese infotelefonis töötamise puhul, kus samaaegselt tuleb suhelda nii inimese ja arvutiga ja mitte teha infoedastamisel vigu, võib olla vajalik kõnesünteesi ja punktkirjarea samaaegne kasutamine.
Asendamatu on aga punktkirjarida täiesti pimekurdi arvutikasutaja jaoks (Räpp, 2003).
 

Allikad:
  • K.Kikkas, 2009. Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/Tugitehnoloogia. http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tugitehnoloogia (03.10.2010)
  • Eesti keele tekst-kõne süntees. http://www.eki.ee/keeletehnoloogia/projektid/syntees/tks.html (03.10.2010)
  • A.Räpp, 2003. Ülevaade pimedate ja nõrgalt nägijate abivahenditest arvutiga töötamisel. http://www.ppy.ee/abiks/probleemist/ (03.10.2010)


Thursday, September 30, 2010

IT roll erivajadustega inimestele


Kaasajal räägitakse pidevalt erivajadustega inimeste kaasamisest igas valdkonnas ja seda ka tehnoloogias. On loodud spetsiaalsed tehnilised vahendid puuetega inimestele, et nad tunneksid end teistega võrdsetena.  Kuna infotehnoloogia on tänapäeval niivõrd hästi arenenud, siis ei tunne puuetega inimesed ennast kõrvale jäetuna – nad saavad sotsiaalsed olla ka siis, kui füüsiliselt liikuma ei pääse (jututoad, messenger, kõik suhtlusportaalid), neile on loodud mitmeid uusi võimalusi hariduse saamiseks IT abil raske puudeastme puhul.

Kui varem olid puuetega inimesed madala haridustasemega, töötud, ühiskonnas mahajäetud ja piiratud ligipääsuga erinevatele ühiskonnaelu valdkondadele, siis IT arenedes saavad puuetega inimesed  näiteks kaugõppes ennast harida ja töötada interneti kaudu ise kohapeal mitte olles.[Kikkas, 2009]

Lisaks arvutite ja tehnoloogia kiirele arengule ja levikule tavaühiskonnas on järjest rohkem tähelepanu pööratud ka erivajadustega inimestele, kes on võrdväärsed arvutikasutajad teiste kodanikega. Raskema puudega inimesed ei ole võimelised kasutama standartset arvutit, vaid vajavad lisavahendeid või ümbertöötlemist. Spetsiaalsed väljatöötatud vahendid on näiteks:
  • Klaviatuuriraam – sobib koordinatsioonihäiretega inimestele ja aitab ära hoida ebavajalikke nupuvajutusi
  • Mängukang e. Joystick – asendab arvutihiirt, mõeldud koordinatsioonihäiretega inimestele. Olemas ka spetsiaalseid puuetega inimestele mõeldud juhtkange
  • Pedaal – hiire suurem sugulane, mis on mõeldud tööks jalaga
  • Punktkirja e ’Braille’kirja monitor – nägemispuudega inimestele.[Kikkas]
  • Silma ja pea liikumise kasutamine – kui käed on liikumisvõimetud; arvuti saab kindlaks määrata, kuhu kasutaja parajasti vaatab, saab ta kuvada menüü ja lasta kasutajal sealt häält tehes, puhudes, jalaga pedaali vajutades või muul moel valikuid teha.
  • Kahe jalaga kasutatav hiir – ühega liigutatakse kursorit, teisega klikitakse. [Rinde]
Kui siiamaani on IT areng aidanud mitte ainult tavakodanikke, vaid ka puuetega inimesi, siis tulevikus uuenduste kaudu aitab see areng üle saada paljudest teistestki takistustest olenemata inimeste kehalisest või vaimsest seisundist. [Kikkas, 2009]

Allikad:
K.Kikkas, (2009). Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/IT ja erivajadused. http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/IT_ja_erivajadused (28.09.2010)
K.Kikkas. IT võimalused puuetega inimeste hariduses. http://www.ise.ee/telemaatika98/kogumik98/it_voimalused.htm. (28.09.2010)

Friday, September 24, 2010

Koduleht

Minu koduleht on ühest koeratõust, mis mulle meeldib.
Koduleht asub aadressil www.hot.ee/signeseli

Kuidas valmis? 
Haridustehnoloogia teises loengs hakkasime tegema päris oma kodulehte. Kõik tundus keeruline ja seda see ka oli. Kuidagi ei tahtnud välja tulla. Aluspõhjaks võtsime varem koostatud veebilehe lähtekoodi (avatud veebileht view->open source), mille vajalikud osad asendasime enda tekstiga.
Peale igasuguseid raskusi ja peamurdmist näitas validaator siiski lõpuks rohelist kirja "Passed", st. et mu ise tehtud koduleht vastab standarditele. K.Kikkas (2009): "Standardi mõte on tagada, et kõik lugemissüsteemid saaksid veebi pandud infost ühtmoodi aru – olgu siis tegu erinevate operatsioonisüsteemide, veebilehitsejate või lugemisseadmetega. Üks esimesi kasutajagruppe, kes ebastandardsete lahenduste tõttu kannatab, on nägemispuudega (eriti raske puudega ehk pimedad) inimesed, kes kasutavad veebile ligipääsuks ekraanilugemissüsteeme. Vigaselt tehtud veeb aga jääb sageli pimedale lugejale kättesaamatuks."

Allikas: K.Kikkas, 2009. Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/Ligipääsetav internet. http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Ligip%C3%A4%C3%A4setav_Internet


Miks just selline teema?
Sest juba välimuselt on see koeratõug eriline, silmapaistev. Kunagi ehk võib mõelda omale ka sellise lemmiklooma võtmise peale, sel juhul on hea juba varem tema kohta midagi teada.

Tuesday, September 14, 2010

Ülesanne1 - Erivajadused läbi aegade

Ülesanne 1:  Tuua näide (ajaloost või olevikust maailma eri paigust) iga puudekäsitluse (tabu, tervisehäire, ühiskonna probleem, eluviis) kohta.

Puue kui tabu
Äärmusliku näitena võib tuua Sparta linnriigi, kus puuetega vastsündinud jäeti mägedesse surema (mõnede andmete kohaselt visati ka kaljult alla) ning seda tegi lapse isa. 
Puue kui tervisehäire
Puude kui tervisehäire käsitluse kohaselt ei arvatud, et puudega inimesel on peal mingisugune needus või et teda oleks niimoodi karistatud. Puudega inimene võrdsustus enam-vähem haige inimesega.
Eugeenikud ("ühiskonna tervise" ehk terviku parandajad) ei läinud küll välja Sparta mudelini ehk siis füüsilise hävitamiseni, kuid puuetega inimeste puhul ei peetud järglaste saamist mõeldavaks. Samuti oli välistatud nende osalemine laiemas ühiskonnaelus.
Puue kui ühiskonna probleem
Sotsiaalse mudeli järgi peab ühiskond muutuma kõigil tasanditel selliseks, et inimeste erisused ei takista neil selles osalemast. Positiivse näitena selles vallas võib mainida tänapäevaseid kuuldeaparaate, nägemisabivahendeid ning ka operatsioone nagu laser-silmalõikus või kõrvaimplantaatide paigaldamine.
Puue kui eluviis
Üha enam leidub ka neid puuetega inimesi, kes tajuvad oma seisundit neutraalselt, ilma liigse traagikata, kuid ka seda mitte idealiseerides. Mõnel juhul saab rääkida puuetega inimestest ka kui eraldi kultuurist oma keele ja tavadega. Sellise kultuurirühma moodustab näiteks üks osa kurtidest inimestest (peamiselt kurdina sündinud inimesed), kes kasutavad suhtlemiseks viipekeelt ning selle eripärast mõisteruumi.
Äärmuslikke variante on ka siin - näiteks on teada juhtumeid, kus kurdid vanemad on teadlikult üritanud saavutada olukorda, kus nende laps oleks samuti kurt. "Kurdikultuuri" vaatenurgast on see mõistetav, teisalt aga tekitavad eetilisest seisukohast oma lapsele ühe meele kaotust soovivad vanemad küsimusi.

Allikas: Kikkas,K.(2009).Haridustehnoloogia erivajadustega inimestele.Loengumaterjal[14.09.2009]