Ülesanne1 - Erivajadused läbi aegade

Ülesanne 1:  Tuua näide (ajaloost või olevikust maailma eri paigust) iga puudekäsitluse (tabu, tervisehäire, ühiskonna probleem, eluviis) kohta.

Puue kui tabu
Äärmusliku näitena võib tuua Sparta linnriigi, kus puuetega vastsündinud jäeti mägedesse surema (mõnede andmete kohaselt visati ka kaljult alla) ning seda tegi lapse isa. 
Puue kui tervisehäire
Puude kui tervisehäire käsitluse kohaselt ei arvatud, et puudega inimesel on peal mingisugune needus või et teda oleks niimoodi karistatud. Puudega inimene võrdsustus enam-vähem haige inimesega.
Eugeenikud ("ühiskonna tervise" ehk terviku parandajad) ei läinud küll välja Sparta mudelini ehk siis füüsilise hävitamiseni, kuid puuetega inimeste puhul ei peetud järglaste saamist mõeldavaks. Samuti oli välistatud nende osalemine laiemas ühiskonnaelus.
Puue kui ühiskonna probleem
Sotsiaalse mudeli järgi peab ühiskond muutuma kõigil tasanditel selliseks, et inimeste erisused ei takista neil selles osalemast. Positiivse näitena selles vallas võib mainida tänapäevaseid kuuldeaparaate, nägemisabivahendeid ning ka operatsioone nagu laser-silmalõikus või kõrvaimplantaatide paigaldamine.
Puue kui eluviis
Üha enam leidub ka neid puuetega inimesi, kes tajuvad oma seisundit neutraalselt, ilma liigse traagikata, kuid ka seda mitte idealiseerides. Mõnel juhul saab rääkida puuetega inimestest ka kui eraldi kultuurist oma keele ja tavadega. Sellise kultuurirühma moodustab näiteks üks osa kurtidest inimestest (peamiselt kurdina sündinud inimesed), kes kasutavad suhtlemiseks viipekeelt ning selle eripärast mõisteruumi.
Äärmuslikke variante on ka siin - näiteks on teada juhtumeid, kus kurdid vanemad on teadlikult üritanud saavutada olukorda, kus nende laps oleks samuti kurt. "Kurdikultuuri" vaatenurgast on see mõistetav, teisalt aga tekitavad eetilisest seisukohast oma lapsele ühe meele kaotust soovivad vanemad küsimusi.

Allikas: Kikkas,K.(2009).Haridustehnoloogia erivajadustega inimestele.Loengumaterjal[14.09.2009]